Meie meeskond

Mäeots

Ain Mäeots

Lavastaja

Ain Mäeots lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja on sealtpeale töötanud lavastajana Vanemuises. Ta on näitlejana kaasa teinud mitmetes telelavastustes (nt “Wikmani poisid”, 1995) ja filmides (nt “Jan Uuspõld läheb Tartusse”, 2007 ning “1944”, 2015). Väljapaistvamatest teatrilavastustest võib nimetada I. Bergmani “Fanny ja Alexander” (2014), Ü. Kauksi ja A. Mäeotsa “Obinitsa” ning T. Stoppardi “Arkaadia” (2016). Samuti on ta kahe filmi režissöör – “Taarka” (2008) ja “Deemonid” (2012).

Ain Mäeots on pälvinud muu seas 2004. aastal Tartu Kultuurikandja aunimetuse 2008. aastal oma debüütfilmi “Taarka” eest Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2017. aastal EFTA preemia teleseriaali (“ENSV”) eest.

Karmo Mende

Peakunstnik

Karmo Mende lõpetas 1991. aastal Tartu Kunstikooli dekoratsiooni erialal ning 1996 Eesti Kunstiülikooli lavastuskunsti erialal. Ta on töötas 1994–1997 Eesti Televisioonis kunstnikuna, 1997–1999 samas peakunstnikuna. Vabakutselise kunstnikuna teinud lavakujundusi Tallinna Linnateatri, Vanemuise teatri (“Hüljatud”, “Nunnad hoos”), VAT Teatri, Eesti Nuku- ja Noorsooteatri, Rakvere Teatri, Von Krahli Teatri ning Eesti Draamateatri lavastustele, lisaks kujundanud saateid TV3-s ja Kanal 2-s

Aastail 2005–2014 töötas Mende lavastuskunstnikuna Seinäjoe Linnateatris ning alates 2014. aastast Jyväskylä Linnateatris. Seekõrval kujundanud lavastusi veel ka Soome Rahvusteatris, Helsingi Linnateatris ning Helsingi Teatrikoolis. Ta on kujundanud ka Tallinnas Põhjamaade luulefestivali (2000–2007) ning Tallinna kirjandusfestivali HeadRead 2010–2013.

Mende pälvis 1997. aastal ETV kunstnikupreemia.

Ehala

Olav Ehala

Muusikajuht

Olav Ehala lõpetas 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni eriala. Ta töötas 1970–1975 Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Alates 1991. aastast on ta Eesti Muusikaakadeemia õppejõud.

Ehala on kirjutanud mitu muusikali –1972 “Sabata krokodill” ja “Oliver ja Jennifer”, 1975 “Buratino”, 1987 “Thijl Ulenspiegel” ning 2004 “Kaotajad”, lisaks muusika paljudele mängufilmidele (1971 “Don Juan Tallinnas”, 1981 “Nukitsamees”, 1984 “Karoliine hõbelõng”) ning hulgale Priit Pärna animafilmidele – nt “Aeg maha” (1984), “Eine murul” (1987) jmt.

Olav Ehala on pälvinud heliloojana laialdast tunnustust – Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (2000), Valgetähe V klassi teenetemärk (2001), Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (2005), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2011) jne.

Marika Aidla

Marika Aidla

Koreograaf

Marika Aidla lõpetas 1987. aastal Tallinna koreograafiakooli ning töötas sealt alades kuni 2010. aastani Vanemuise teatris balletiartistina. 2010. aastast töötab ta samas koreograaf-repetiitorina. Ta on kaasa teinud kümnetes lavastustes ning on teinud lavastustele tantsu- ja liikumisseadeid – nt “Hamlet”, “Daamide õnn”, “Lõokene taeva all”, “Rehepapp” jne. Viimasel kümnendil on Aidla katsetanud ka koreograaf lavastajana – “Armastusega, Bess” (2013), “Klaver” (2016) ning “Neid oli kolm õde” (2020).

Marika Aidla pälvis 2006. aastal Torrese-nimelise Vanemuise balletiauhinna.

Mihkel Truman

Peaprodutsent

Mihkel Truman on lõpetanud Tartu Ülikoolis magistriõppe nii üldkeeleteaduses kui ka üldajaloo ning jätkab 2019. aastast õpinguid doktorantuuris Eesti ajaloo alal. Kõrvalerialadena on õppinud ka kirjandus- ja teatriteadust. Aastail 2013–2017 tegutses ERR-i kultuuriportaali kriitikuna, kajastades uue muusika kõrval peaasjalikult Tartu teatrielu. Lisaks on Mihkel mitme aimeraamatu autor ning juhtinud 2017. aastast Eesti väärtmuusika (taas)avaldamisele orienteeritud plaadifirmat Vaiguviiul.

Rockooper “Johnny” puhul on ta nii idee algataja kui peaprodutsent ehk see, kes kõik osapooled keskpõrandale kokku toob ning lõpuks vastutab selle eest, et lavastus parimal kujul lavale jõuaks.

Lauri Räpp

Kaasprodutsent

Lauri Räpp lõpetas 2019. aastal Tartu Ülikoolis magistriõppe turunduses. Ta on kauaaegne väikeettevõtja ja reklaamtekstide koostaja ning kuulub Tartu linna majanduskomisjoni. Lisaks lööb Lauri kaasa erinevates (kultuuri)projektides ning on MTÜ Heade Mõtete Klubi asutajaliige.

Põhitöö kõrvalt on Lauri kirglik seljakotirändur ning avaldanud neli raamatut (nt “Tartu tahavaatepeeglis” ja “Maailma lõpus on kohvik”), samuti on ta paljude ajakirjaartiklite, -kolumnide ja blogipostituste autor.

Rockooper “Johnny” juures tegeleb Lauri kaasprodutsendi rollis ning vastutab peaasjalikult koostööpartnerite ning avaliku suhtluse eest.

Marika Kurim

Kaasprodutsent

Marika Kurim on lõpetanud Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse erialal ning kaitses 2019. aastal samas ka magistrikraadi majanduses. Lisaks on ta õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis (nüüdses Tallinna Ülikoolis) psühholoogiat. Marikal on pikaajalised kogemused turunduse, sündmuskorralduse ja turunduskommunikatsiooni valdkonnas. Muuhulgas on ta töötanud Gardesti turundus- ja kommunikatsioonijuhina, Tallinna Kaubamaja turundusmeeskonna liikmena ning juhtinud turundusprojekte loovagentuuris Creatum.

“Johnny” lavalejõudmist toetab Marika nii turundus- ja kommunikatsiooniteemades kui ka üldistes projekti haldusteemades. Kuigi armastus muusika ja eriti vokaalmuusika vastu on teda varasemalt Tallinna Kammerkoori ridades korduvalt lavale viinud, siis ”Johnny” tegemistes ta lavale ei kipu, küll aga võib teda kohata taustategemistes.

Jaanika Truman

Finantsjuht

Jaanika Truman on lõpetanud 2009. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas nahakunsti erialal, 2020. aasta sügisel alustas ta samas meedia- ja reklaamidisaini õpinguid. Ta on 2015. aastast tegelenud loomeettevõtlusega ning töötanud 2018. aastast plaadifirmas Vaiguviiul finantsjuhi ja kunstnikuna.

Rockooper “Johnny” lavaletoomises on Jaanika Trumani hoole all finantsküsimused, ent ta panustab olulisel määral ka reklaamlahenduste väljatöötamisse.

Johanna Liiv

Peaprodutsendi ja lavastaja assistent

Johanna Liiv lõpetas 2019. aastal Läänemaa Ühisgümnaasiumi humanitaarsuuna ning asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Ent lisaks on Johanna pikaaegselt tegev olnud nii teatri kui muusika alal: ta on õppinud 12 aastat Cyrillius Kreegi nimelises Haapsalu muusikakoolis, kus lõpetas klaverieriala ning seejärel õppis Ludmilla Dombrovskaja käe all klassikalist laulmist. Ta on laulnud mitmetes Haapsalu laulustuudiotes ja koorides. Näitekunsti valdkonnas on ta kaasa teinud mitmes Valge Daami lavastuses ning läbinud erinevaid lavakunstikursuseid. Senistest lavatöödest peab Johanna olulisemateks osalemist 2018. aastal etendunud muusikalis “100 aastat koolielu” ning koostööd lavastaja ja režisööriga Gerda Kordemetsaga.

Rockooperi “Johnny” lavaletoomisel on Johanna oluline taustajõud, aidates kõikvõimalikes küsimustes nii peaprodutsenti kui lavastajat.

Merke Maria Alev

Projektijuht

Merke Maria Alev lõpetas 2015. aastal Tartu Ülikooli küll ajakirjanduse erialal, ent on sealt alates tegutsenud hoopiski kontserdikorralduse ja muusika valdkonnas. Näiteks on ta olnud tegev plaadifirma Vaiguviiul juures selle algusest peale 2017. aasta sügisel. Üritusi korraldas Merke juba kooli ajal – ta viis läbi nii väiksemaid kui suuremaid sündmusi, näiteks lauluvõistlusi. Ta ongi rohkem tuntud kellenagi, kes “kogu aeg kuskil midagi korraldab ja alati kuhugi läheb”.

Rockooperi “Johnny” ettevalmistamisel hoolitseb Merke kõikvõimalike üksikküsimuste lahendamise eest.

Liis Linn

Kommunikatsioonispetsialist

Liis Linn lõpetas 2011. aastal Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe ning on sellest ajast alates kommunikatsiooni alal töötanud nii avalikus kui ka erasektoris, panustades muuhulgas ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise kultuuriprogrammi. Olenemata sellest, et muusikamaailmaga seotu ei ole Liisi põhitegevus, on ta üle kümne aasta kaasa löönud Viljandi pärimusmuusika festivali töös, andes oma osa nii pressiosakonna kui ka bändisaatjate tegevuses. Lisaks on Liis end täiendanud Eesti Muusika Arenduskeskuse stipendiumi toel Taanis Apollo Musicus ning koordineerinud turundustegevusi Pariisi kultuurikeskuses Mains d’Œuvres.

Rockooperi “Johnny” puhul tegeleb Liis peaasjalikult välissuhtlusega, ent annab oma panuse ka turunduses.